Enamik meist on mingil hetkel oma elus unistanud leiutamisest või leiutisest, mis võiks maailma muuta. Kuid siis, kui jõuad mõtetes millegi uskumatult nutikani saad aru, et see on tegelikult juba olemas. Kas kõlab tuttavalt?
Ometi on olemas mõned leiutised, mis murravad läbi tõkke ja muudavad inimeste elu kogu maailmas. Ja need maailmamuutvad leiutised pole mitte ainult suured asjad, näiteks arvuti, auto või rong, millest me sageli räägime, vaid need võivad olla ka väga väikesed asjad, mida me kasutame iga päev ilma sellele liialt mõtlemata, ega ka nende leiutamise taga olnud leiutajast.
Ohutud tuletikud
See leiutis viib meid tagasi aastasse 1844 ja kuigi tikud võivad vaimusilmas esile manada pilte Ameerika kauboifilmidest ja Metsikust Läänest, viib nende ajalugu meid hoopis Rootsi mägedesse.
Tänapäeval tunneme seda leiutist lihtsalt tuletikuna – osa “ohutus” jäeti ära (vaatamata sellele, et tuletikud muutusid aastatega ohutumaks).
Kes siis on see rootslane, kes tikud leiutas? See on natuke keeruline küsimus: tuletikkude idee taga olnud mees Gustav Pasch ei teeninud nii palju, kui arvata võiks, kuna tal polnud kapitali oma idee arendamiseks.
Selle asemel varastasid leiutise vennad Carl Frans ja Johan Edvard Lundstrøm. Ja see tähendas, et Gustav Pasch ei teeninud mitte ühtegi senti, vennad aga teenisid suure hunniku raha. Täna on ettevõtte nimi Swedish Match ja see on suurim tuletikkude tootja maailmas, mille aastane käive on üle ühe miljardi dollari.
Seega jäi Gustavilmasuurest rikkusest. Niisiis, kui sa ei suuda iseseisvalt revolutsioonilist ideed leiutada, võid alati teha seda, mida need vennad tegid – idee laenata, laenata, laenata.
BIC pastapliiats
Kindlasti on üheks selliseks leiutiseks pastapliiats, mida me kõik armastame. See pole leiutis, mida peame iseenesestmõistetavaks! Ja Ungari leiutaja Lazlo Biro arvas sama. 1940. aastatel oli väga õrn kuid mainekas täitesulepea oma populaarsuse tipus ning Biro ei suutnud enam vaos hoida oma ideed luua odav ühekordne pastapliiats. Leiutis pani suurema osa Euroopa inimestest põnevusestlakke hüppama!
Odav pastapliiats tegi Laszlo Birost Euroopa ühe rikkaima mehe ja enam kui sajandi pärast on ettevõtte aastane käive 1 miljardit dollarit. Ühekordse pastapliiatsimüümisega on ettevõtte müük kasvanud plahvatuslikult ja 2005. aastal müüsid nad üle 100 miljardi pastaka!
Plastiku ja tindiga võib seega üsna kaugele jõuda!
Kirjaklambrid
Väikesel kirjaklambril on tohutu potentsiaal: vaatamata oma väiksusele saab ta hakkama paksu paberipakiga ja sa ei leia täna ühtegi kontorit ilma kirjaklambri kuhjakeseta. Kirjaklamber on aga eksisteerinud juba ammu enne tänapäevaseid büroohooneid, sest ta ajalugu läheb tagasi 1890-ndate aastate Inglismaani.
Kas sellel oli sel ajal sama eesmärk, pole teada, kuid üks on kindel: enam kui 75 miljoni dollari suuruse aastakasumiga võib kindlalt väita, et kirjaklamber on võimeline tegema midagi erilist!
Jääkuubikute kott
Ilma jääkuubikuteta pidu ei toimu – see peab olema esimene sissekanne peoreeglites. Jääkuubikute vormid on lihtsalt liiga ebapraktilised, välja arvatud juhul kui sul on tohutu sügavkülmik, kuhu neid saab mitu tükki õige nurga all asetada, ilma et köögiviljad, liha või muudkülmutatud toiduained neid segaks.
Lahendus: jääkuubikute kott.
Võiks arvata, et see leiutis sündismõnel päikesepaistelisel Vahemeremaal, kus jääkuubikud on sama olulised kui päikesekreemid, kuid tegelikult peame selle leiutise looja leidmiseks minema hoopis põhja poole.
Hoopis taanlane Erling Nielsen on 1976. aastal alguse saanud jääkuubikute kottide idee taga olev mees. Esimesed kotid müüdi 1978. aastal ja vaid kümme aastat hiljem oli edu juba suurejooneline. 1989. aastal ostis Schurnimeline ettevõte praktilise koti kõik õigused ja tänaseks on müüdud enam kui 4 miljonit kotti.
Me pole päris kindlad, kui palju taanlane jääkuubiku kottide pealt teenis, kuid kolmest-neljast nullist tšekil ilmselt ei piisa!
Aspiriin
Väike tablett suure jõuga. Võime garanteerida, et oled kuulnud sellest ravimist – ehkki kalendris on aasta 2019, siis seda kemikaali toodeti esimest korda juba 1853. aastal.Öeldakse ka, et kui prantslane Charles Gerhart avastas atsetüülsalitsüülhappe polnud tal aimugi kui suurepärane leiutis ta käes oli ja tänaste teadmiste juures me kindlasti usume seda!
Alles 1989. aastal avastas suur farmaatsiaettevõte Bayer, et see kemikaal leevendab valu; seega juhtus seealles palju aastaid pärast seda kui Gerhard oli siit ilmast juba lahkunud.
Pole kahtlust, et see tablett on täpselt õige leiutis kui keegi tahab natuke raha teenida – ja elada samal ajal valutult!
M&M’s
Pisikesed šokolaadinööbid on ühed maitsvamad asjad maailmas ja lisaks on need suutnud teenida ka toreda rahasumma.
Pisikesed värvikirevad nööbikesed on tegelikult ühed enimmüüdud kommid – ja ettevõttele Mars Inc., kes leiutas M&M’id, on need toonud suurt edu.
Ja see ütleb palju, kui konkurendikson maiustused nagu Mars, Snickers, Twix ja Milky Way.
Ameerika leiutaja Forrest Mars pole enam meiega, kuid iga tema kolme lapse varandus on umbes 14 miljardit dollarit ja kuna nad omavad endiselt ettevõtet, mille aastane kasum on 22 miljardit dollarit, onnende pangakontod kõige lähemal olekule, mida võiks nimetada põhjatuks.
Tetra Pak
Me pole kindlad, kas Tetra Pak kõlab su kõrvadele tuttavalt, kuid kui oled kunagi kartongpakendist piima joonud siis võid tänada Tetra Pak pakendit.
Rändame leiutaja leidmiseks veel kord Rootsi. 1944. aastal oli Rootsi mehel Erik Wallenbergil suurepärane idee. Kahjuks oli ta suures masinavärgis vaid väike hammasratas, nimelt ettevõttes Åkerlund&Rausing, mis hiljem muutis oma nime Tetra Lavaliks.
Seega ei olnud Erik Wallenberg see, kes nutika pakendi piima säilitamiseks leiutamisega mitu miljardit teenis; Rausings sai kogu raha oma kontole.
Me ei tea, kas rootslastele meeldib petta või on nad lihtsalt kavalad, kuid sinikollaste rootslaste puhul võime leiutajate ära kasutamises näha mustrit.
Post-it märkmepaber
Kui loed seda oma tööarvutis, võib suvaateväljas olla kollane post-it. Nimelt ripuvad need väikesed kollased lipikud tööarvutite peal ja panevad meid end süüdi tundma asjade osas, mida me pole veel teinud.
Post-itmärkmepaberidleiutati 1974. aastal ja rohkem kui midagi muud oli see juhusliku kokkusattumise tulemus – justkui planeeritud lapse vastand.
Arthur Fry ja Spencer Silver avastasid kleepuva paberitüki tegelikult superliimi leiutamise käigus.
Silver leiutas liimi ja Fry pritsis selle paberitükile: voilà, post-it sai reaalsuseks.
Me ei tea täpselt, kui palju raha eemaldatav märkmepaber teenis, kuid selle taga olev ettevõte on kogunud 21 miljardit dollarit kasumit aastas – vaatamata sellele, et nad on ka kleeplindi leiutise omanikud on nad teatanud, et suurem osa oma sissetulekust on pärit nõrga liimiga väikesest paberitükist.
Nii lihtne see ongi– midagi, mis tundub täiesti tobe, võib olla elumuutuv nii sulle kui ka muule maailmale!
LEGO klotsid
Usu või ära usu, kuid oleme viimaseksjätnud parima leiutise.
Järgmine leiutis on tegelikult üks kuulsamaid kaubamärke kogu maailmas ja me mõistame seda suurepäraselt!
Klots, mis muutis mängimise igaveseks: LEGO klots. Pisike plastikklots, mida saab kokku pannasuurte tornide, hiiglaslike laevade jms ehitamiseks, on tänase seisuga maailma kuues kõige tuntum kaubamärk ja seda ületavad ainult hiiglaslikud kaubamärgid, näiteks Coca Cola ja Disney.
Mänguasja leiutamise taga oleva Taani perekonna varandus on täna enam kui 7 miljardit dollarit.
Nii, et isegi kui klotsid on pärit 1950-ndatest aastatest, kasvab nende populaarsus igal aastal ja tänapäeval pole palju kodusid järele jäänud, kus sa ei pea muretsema selle pärast, et astuksid tüütu mänguasja peale.
Ja ongi kõik! 9 väikest leiutist, mis täidavad igapäevast elu rohkem kui võiks arvata ja on suutnud suures koguses rahatähti teenida.
Kas oled leidnud inspiratsiooni selle kohta, milline peaks olema sinu järgmine leiutis?
- mikrolaenu tingimustest kuni tagasimaksmise ja vaidluste lahendamiseni;
- kõige optimaalsemate laenupakkumiste valik;
- abi negatiivse krediidiajalooga raha saamisel.
